GAASIKÜTE

Epp Jürme, OÜ Gaspre: 2016. aasta aasta kevadel oli mitu õnnetut juhtumit, kus vannitoa gaasiveesoojendiga korteris said inimesed vingugaasimürgistuse. Hoones, kus tütarlaps hukkus, oli loomulik ventilatsioon kinni pandud ning uued tihedad aknad ja korterisisesed uksed halvendasid õhuvahetust. Tehnilise järelevalve amet avastas, et õnnetu korteri gaasiseade oli ühendatud valesse lõõri - ventilatsioonilõõri, mille tõmme on väiksem, kui küttegaasi lõõril. Seega ei ole gaas ja gaasiveesoojendi õnnetustes süüdi, vaid seadmete vale kasutamine.

Me oleme tegelenud gaasiseadmete, nende hulgas gaasiveesoojendite paigaldusega alates 1993. aastast ning meie kui paigaldaja üks töid on rääkida ohutusest. Gaasiseadmeid on erinevat tüüpi ja erinevate tööpõhimõtetega, tahaksin keskenduda niisugustele, mis saavad töötamiseks vajaliku õhu ruumist, kus nad töötavad. Selliseid seadmeid on meil muide päris palju, eri andmetel on Põhja-Eestis ja Tartus gaasiveesoojendeid 40 000.

Iga põlemine, ka gaasikatlas toimuv, vajab õhku. Gaasi puhul on 1 m3 gaasi põlemiseks vaja ca 10 m3 õhku. Selleks et gaasiseadmed saaksid ohutult ja korrektselt töötada, peab olema täidetud kaks tingimust.

Esiteks, ruumis peab olema tagatud õhuvahetus. Õhuvahetus on tagatud juhul, kui vannitoas on lae all ventilatsiooni rest ja sealt edasi ventilatsioonikanal. Vannitoa ukse all peab olema siirdõhuava, mille kaudu gaasiseadme põlemiseks vajalik lisaõhk pääseb vannituppa.

Kui võtame vannitoa tavalisteks mõõtmeteks 2,0 m x 2,0 m x 2,5 m, siis saame ruumi kubatuuriks 10 m3. Gaasiveesoojendid kulutavad sooja vee tootmisel gaasi umbes 2 m3 tunnis, seega tunni aja jooksul oleks vaja õhku 20 m3. Oletame, et meil on hermeetiline vannituba, millel puudub ava ukse all ja seega lisaõhku gaasiveesoojendi ei saa. Meil on ainult 10 m3 õhku vannitoas, seega 30 minutiga on õhuhapnik vannitoast otsas, kuid juba varem hakkab toimuma mittetäielik põlemine, mille puhul ei ole põlemisjääkideks enam süsihappegaas CO2 ja veeaur, vaid vingugaas CO ja veeaur.

Vett soojendav maagaas on õhust kergem ja tõuseb gaasilekke korral lae alla, kuid vingugaas on umbes sama raskusega kui õhk, mistõttu ta seisab ruumis ja ei kogune lae alla. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning ohtlik juba väga väikeses koguses.

Üks õhu nappuse põhjusi vannitoa ukse all olevate avade sulgemine või ilma avadeta uue ukse paigutamine. Avad suletakse tihti sellepärast, et muidu on vannitoa põrand külm. Normide järgi peab olema ukse all oleva siirdõhu ava suurus 300 cm2. Kui korteri avatud pind on väiksem kui 40 m2, tuleb korteri välispiiretesse teha ava, kustkaudu saab õhk siseneda kasvõi läbi erinevate ruumide gaasiseadme paigaldusruumi. Peaasi, et gaasiseade "nälga" ei jää. Tasub soetada ka vingugaasiandur.

Teiseks, gaasiseade peab olema ühendatud puhastatud ja õigete mõõtmetega suitsulõõriga. Kui suitsulõõris on takistus või ummistus ja gaasiseadme põlemisjääkide väljumine on selle tõttu takistatud - puudub piisav tõmme suitsulõõris - siis tänapäevased gaasiseadmed on varustatud tõmbeanduriga, mis blokeerivad gaasiseadme töö. Tõmbeandur mõõdab gaasiseadmest väljuvate suitsugaaside temperatuuri ja kui suitsugaaside temperatuur tõuseb mõõtmiskohas, gaasiseadme ülemises osas üle 70 kraadi, siis tõmbeandur rakendub ja gaasiseade lülitub välja.

Veesoojendeid kontrollima meid tavaliselt ei kutsuta. Tellitakse remont või hooldus, mille käigus selgub seadme seisukord. Meie kogemuse järgi on enamus väljakutseid, ligi 80% on seotud just tõmbeprobleemidega. Tõmmet saab ka ise hinnata: vaadake oma vannitoa lage gaasiseadme kohal. Kui seal on märke temperatuuri kahjustustest, lagi on kollane või pruunikas, on probleemid korstnalõõri tõmbes.

Vannitubades on kontsentreeritult rohkem kerget lenduvat olmetolmu kui teistes ruumides. Kui see tolm ladestub gaasiseadme põleti peal ja ummistab põleti õhuavad, võib ka tekkida ebatäielik põlemine. Seda saab jälgida gaasiseadme esipaneelil oleva vaateakna kaudu. Õige režiimiga põlemise puhul on gaasileek sinine, kui leek on kollane, on see ohumärk. Kui veesoojendist väljuva vee temperatuur ei ole piisavalt soe, võib see olla ka põhjustatud põleti ummistusest. Tuleb kutsuda gaasifirma tehnik.

Kes millist tööd teeb? Gaasifirmade tehnikud fikseerivad tõmbeprobleemid, kuid ei lahenda neid. See on korstnapühkija töö. Tehnikud puhastavad ja parandavad gaasiseadmeid, kuid nad ei tee kunagi põlemisõhu- ega ventilatsiooniavasid. Seda teevad ehitajad.

Tasub tähele panna, et gaasifirma tehniku visiidi ajal ei ole vannitoas samad tingimused kui suletud uksega vanniskäigu puhul. Seega ei taga gaasiseadme hooldamine veel, et järgmisel päeval ei või juhtuda õnnetus.

Veidi ka gaasiseadme vahetusest. Seadet ei ole vaja vahetada, kui see töötab. Vahetus on vajalik, kui aparaat on katki, kuid kallist varuosa sinna sisse pole mõistlik panna. Gaasitehniku väljakutsetasu koos kontrolliga võib maksma minna 40 euro kanti. Junkersi uus gaasiveesoojendi maksab 290-520 eurot. Junkers müüb Eestis ca 700 veesoojendit aastas, mis on ca. 85%-90% kõikidest paigaldatavatest uutest seadmetest ning need on korterid, kus toimub vana seadme vahetamine uue vastu. Kuna korteris olevad paigaldised on korteriomaniku omad, siis ühistu uut seadet ei telli, vaid seda peab tegema omanik. Vahetusega võivad tegeleda kõik gaasitööde luba omavad firmad.

Ukse all peab olema õhutusrest;

Gaasileek peab olema sinine;

Tuleb tagada, et põlemisjäägid läheksid gaasilõõri;

Kui lagi on kollane või pruunikas, on probleemid korstnalõõri tõmbes;

Muretsege vingugaasiandur;

Kahtluste korral kutsuge gaasitehnik kontrollima.

Gaasiseadme paigaldamiseks valige kindlasti ettevõte, millel on sertifitseerimisasutuse väljastatud pädevustunnistus ja gaasitööde juhtivisik. Soovitav on lisaks valida gaasiseadmetega seotud töid teostama isik, kellel on gaasiseadme tootja väljastatud pädevussertifikaat.

Kui te juba kasutate gaasiseadet ja plaanite oma eluaseme ümberehitust, kooskõlastage ehitusprojekt kindlasti vastavate ametkondadega: just kooskõlastamata ehitustööde käigus muutub sageli ka gaasiseadme töökeskkond, mis võib viia vingugaasi tekkeni ruumis.

Kui elate korrusmajas, veenduge, kas hoone ventilatsioon toimib piisavalt.

Gaasiseadme regulaarne hooldamine tagab seadme efektiivse toimimise, vähenevad energiakulud ja tagab seadme pikaajalise kasutuse.

Täiendava ohutusabinõuna on soovitav paigaldada vingugaasiandur. Kui eluhoonesse lekib vingugaasi, annab andur häiresignaali. Vingugaasianduri paigaldamine on ühekordne kulu ja selle keskmine tööiga on kuni 10 aastat – hiljemalt selle aja möödumisel tuleks see välja vahetada. Selle hind algab 35 euros.

Lisaks suitsugaasile võib lekkida ka maagaas. See on võimalike lekete avastamiseks lõhnastatud. Kui tunnete maagaasi lõhna:

sulgege maagaasi kraanid ja lülitage gaasiseadmed välja,

avage aknad ja tuulutage ruume,

teatage juhtunust Päästeameti telefonil 112,

avariiteenistuse saabumiseni ärge süüdake tuld, ärge suitsetage, ärge lülitage sisse või välja elektriseadmeid.

Gaasiseadmete kasutajad kannavad ka seadusest tulenevat vastutust:

Seadme ohutuse seadus, Riigikogu 01.07.2015.

Majandus- ja taristuministri määrus, 10.07.2015 “Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded”.